Lisaks 2025. aasta alguses käivitunud 3. haudelindude levikuatlasele alustati 2025. aasta 1. detsembril ka uue, Eesti 1. talilinnuatlase ehk taliatlase koostamisega. Talilinnuatlase eesmärk on üsna lihtne: koguda andmeid talviste lindude liigilise koosseisu ja leviku kohta. Talilinnuatlase andmeid koondatakse perioodil 2025/26-2030/31 kolme kuu - detsembri, jaanuari ja veebruari kohta.

Analoogselt haudelindude levikuatlasele põhineb ka talilinnuatlase andmete kogumine rahvusvahelisel UTM-koordinaatvõrgustikul, mille alusel Eesti territoorium on jagatud 5x5 km ruudustikuks. Andmete kogumine toimub peamiselt elektrooniliselt, tuginedes eElurikkuse andmeportaalile. Atlaseandmete sisestamine toimub platvormi PlutoF või rakenduse PlutoF GO kaudu.

Talvel esinevaid linde uuritakse sageli vähem kui pesitsevaid ning see teave aitab muu hulgas kaasa nii paiksete kui ka rändliikide kaitsetegevuse edendamisele, seda eriti kiiretes üldistes keskkonnamuutuste tingimustes.

Talilinnuatlase puhul ei tuleks märkida pesitsuskindluse koodi, v.a. siis, kui isendi käitumine vastab juba aasta esimestel kuudel haudelindude atlase kriteeriumidele (nt käbilinnud, kakud, kanalised). Lindude tegevust märkivad koodid (p, h, r, ü jne) on samad, mis tavaliselt. Õhust saaki varitsevatele lindudele (nt mere kohal tiirlev merikotkas, kajakad või põllu kohal tiirlev viu) soovitame panna tegevuseks „p", kuna saagi jahtimine on paiksuse tunnus. Tegevuse kood „ü" võiks jääda selliste vaatluste jaoks, kus ei ole märgata lendava linnu seost alloleva maastikuga (nt üle lendav kotkas või kajakas). Õhus häälitseva, kuid ülelendava linnu tunnusega tegevuse puhul tuleks märkida "ü".

Arvestades talviseid olusid on lindude kaardistamine isegi suurem väljakutse kui pesitsevate lindude puhul. Olenevalt talvest võib maad katta paks lumi ning ligipääs teedest eemal asuvatesse ruutudesse võib olla oluliselt raskendatud või vastupidi - pehmel talvel on tavalisest enam avatud veekogusid, mis vajavad kontrollimist. Talilinnuatlase andmekogumist toetavad lisaks juhuvaatlustele veel mitmed seireprojektid: kesktalvine veelinnuloendus (jaanuar), maismaa talilinnuloendus (2. ja 3. loendus, detsember-jaanuar, veebruar), röövlindude taliloendus (jaanuar). Lisaks toimub jaanuaris ka traditsiooniline talvine aialinnuvaatlus (jaanuar). Täpsemat infot leiab eoy.ee (Osale ja vaatle).

In addition to the 3rd Breeding Bird Atlas launched in early 2025, the first Estonian Winter Bird Atlas was started on December 1, 2025. The goal of the Winter Bird Atlas is simple: to collect data on the species composition and distribution of wintering birds. Data for the Winter Bird Atlas will be collected during December, January, and February from 2025/26 to 2030/31.

Similar to the Breeding Bird Atlas, the Winter Bird Atlas data collection is based on the international UTM coordinate grid, which divides Estonia into 5x5 km squares. Data collection is primarily electronic, using the eBiodiversity data portal. Atlas data entry is done through the PlutoF platform or the PlutoF GO mobile app.

Wintering birds are often studied less than breeding birds, and this information helps to promote conservation activities for both resident and migratory species, especially in the context of rapid environmental changes.

For the Winter Bird Atlas, breeding certainty codes should not be recorded, except when the behavior already meets the Breeding Bird Atlas criteria in the first months of the year (e.g., crossbills, owls, grouse). Activity codes (p, h, r, ü, etc.) remain the same. For birds hunting from the air (e.g., a White-tailed Eagle circling over the sea, gulls, or a harrier circling over a field), we recommend using "p" (stationary) as hunting is a sign of residency. The activity code "ü" (flyover) should be used for observations where the flying bird has no apparent connection to the landscape below.

Given winter conditions, bird mapping is an even greater challenge than during the breeding season. Depending on the winter, thick snow may cover the ground and access to squares away from roads may be significantly hindered, or conversely - in mild winters there are more open water bodies that need checking. In addition to casual observations, the Winter Bird Atlas data collection is supported by several monitoring projects: midwinter waterbird census (January), terrestrial winter bird census (2nd and 3rd counts, December-January, February), winter raptor census (January). More information can be found at eoy.ee (Osale ja vaatle; in Estonian).

Arvestades eelmise linnuatlase andmete kogumisest möödunud ajavahemikku ja vajadust pesitsevate lindude kaasaegse leviku täpsustamise järele, alustab Eesti Ornitoloogiaühing kolmanda Eesti haudelindude levikuatlase koostamist. Töö eesmärgiks on kõigi haudelinnuliikide leviku ja selle muutuste väljaselgitamine. Atlase välitööd on planeeritud aastatele 2025–2030.

Atlaseandmete kogumine põhineb rahvusvahelisel UTM-koordinaatvõrgustikul, mille alusel Eesti territoorium on jagatud 5×5 km ruudustikuks. Igal ruudul on oma tähis, mis koosneb 6 tähest ja numbrist (näiteks FK3595). Andmete kogumine toimub peamiselt elektrooniliselt, tuginedes eElurikkuse andmeportaalile. Atlaseandmete sisestamine toimub platvormi PlutoF või rakenduse PlutoF GO kaudu.

Vaatluskäike haudelindude registreerimiseks peaks tegema kogu lindude pesitsusperioodi jooksul. Sobivaimaks vaatlusajaks on hommikutunnid, millal linnud on aktiivsemad ja kergemini avastatavad, kuid erinevalt linnuloendustest on atlaseandmeid võimalik koguda päev läbi. Varasematel vaatlustel on lihtsam avastada mitmeid metsa- ja puistuliike, mõnede liikide (nt ronk, käbilinnud) atlaseandmete kogumiseks on see ainus kohane ajavahemik. Hilisematel käikudel (juuni lõpp – juuli) näeb lindude pesakondi (oluline näiteks veekogudel, kus väikeste poegadega pesakonnad on lihtsamini avastatavad). Mõnede hilispesitsejate pesitsemise tõestamiseks sobib isegi augustikuu. Öise aktiivsusega liikide avastamiseks on vajalikud hilisõhtused-öised vaatlused.

Vaatlustega tuleks katta võimalikult kõik elupaigatüübid. Kui metsa- ja kultuurmaastiku liigid esinevad enamasti hajusalt suurematel aladel, siis veelinnud on sageli koondunud pesitsema neile sobivatesse elupaikadesse. Seetõttu on oluline külastada kõiki järvi ja väikesi meresaari, suuremaid roostikke, suuremaid ja lagedamaid rannaniite, luhtasid ning soid. Kohati esinevatest elupaikadest väärivad tähelepanu veel näiteks kalmistud, pargid jms kultuurpuistud. Samuti ei tuleks eirata asulaid ja hoonestusalasid (eelkõige mahajäetud hooneid ja varemeid), kuna mõned liigid eelistavad pesitseda just seal.

Kõigi haudelinnuliikide leidmiseks tuleb läbi uurida võimalikult suur osa ruudust. Tuleks siiski silmas pidada, et mõni liik ei pruugi esineda igal aastal või on selle avastamine arvukuse kõikumiste tõttu mõnel aastal lihtsam. Samuti võib ruut mõnest aspektist (nt öölinnud või soolinnud) osutuda puudulikult uurituks isegi siis, kui registreeritud liikide arv on muljetavaldav.

Ruutudes tuleb igal vaatluspäeval registreerida iga pesitseva liigi kõrgeima pesitsustõenäosusega vaatlus, haruldasemate liikide kohta kõik vaatlused.

Given the time elapsed since the data collection of the previous bird atlas and the need to update the contemporary distribution of breeding birds, the Estonian Ornithological Society is starting the compilation of the third Estonian Breeding Bird Atlas. The aim of the work is to determine the distribution of all breeding bird species and its changes. The atlas fieldwork is planned for the years 2025–2030.

Atlas data collection is based on the international UTM coordinate grid, which divides the Estonian territory into 5×5 km squares. Each square has its own code, consisting of 6 letters and numbers (for example FK3595). Data collection is primarily electronic, using the eBiodiversity data portal. Atlas data entry is done through the PlutoF platform or the PlutoF GO app.

Observation trips to record breeding birds should be made throughout the entire breeding period. The most suitable time for observation is the morning hours, when birds are more active and easier to detect, but unlike bird counts, atlas data can be collected throughout the day. During earlier visits it is easier to detect many forest and woodland species; for some species (e.g. raven, crossbills) this is the only suitable period for collecting atlas data. On later trips (late June – July) one can see bird broods (important, for example, at water bodies, where broods with small young are more easily detected). To prove the breeding of some late breeders, even August is suitable. To detect nocturnally active species, late-evening and night observations are necessary.

Observations should cover as many habitat types as possible. While forest and agricultural landscape species mostly occur scattered over larger areas, waterbirds are often concentrated to breed in habitats suitable for them. It is therefore important to visit all lakes and small sea islands, larger reed beds, larger and more open coastal meadows, floodplain meadows and bogs. Among locally occurring habitats, cemeteries, parks and similar cultivated woodlands also deserve attention. Settlements and built-up areas (especially abandoned buildings and ruins) should not be ignored either, as some species prefer to breed precisely there.

To find all breeding bird species, as large a part of the square as possible must be surveyed. It should be kept in mind, however, that some species may not occur every year, or that their detection may be easier in some years due to fluctuations in abundance. A square may also turn out to be insufficiently surveyed in some respect (e.g. nocturnal birds or wetland birds) even when the number of recorded species is impressive.

In each square, on every observation day, the highest breeding-probability observation of each breeding species must be recorded; for rarer species, all observations.